Grillmajast on saanud kuumaveebasseini konkurent

Kuna Karukella perenaisel oli hiljuti sünnipäev ja kogu aeg on lihtsalt nii kiire, et seda mõne lähema sõbraga tähistada, siis nii hea oli eile (pühapäevad on “meie päevad”) terve päev tööd vihtuda, väiksed söögid valmis teha, sõpradega algatuseks ühel suvekontserdil käia ja õhtu lõpetuseks grillmajja maanduda.

Armas lauake neljale, kuid sinna saab edukalt majatäie rahvast kenasti ümber laua panna. Munagrillist tuli lõhe, praeahjust kartulisektorid ja varasemalt valmis tehtud kapsa-makra salat; nipet- näpet veel. Juttu jätkus kauemaks, tünni me ei jõudnudki, sest kell oli halastamatu.

Jah, eilne päev sai päris palju köögis saadetud, tulnuna väikselt puhkusereisil Portost, igatses kõht seal seda tohutut saia supi järgi. Juba tagasiteel lennukis sai kokku lepitud, et teha tuleb laar kanasuppi, see on kõhule kõige parem ning maitseb hea. Lisaks sai kastetud kõik 250 kuuske, mis hakkavad ääristama meie jõeäärest krundipiiri. Kuhugi maani üksteise otsa ühendatud voolikud ulatuvad, kuid viimastele tuleb kastekannudega tassida. Igaljuhul mina sain eile 18000 sammu :)

Suvel on köögiterrassil nii kuum olla, et peame siiski markiisi sinna tellima. Selleks, et oleks mõnusaseal ka palja jalaga astuda, on küll õuevaibad mõlemal terrassil maas (ka nö. päevitustekil), kuid niisama chillida on liiga kuum. Seega on meie kaheinimese lõunasöögid ikka köögis ja suurema seltskonnaga grillmaja all.

Sünnipäevaks sain sületäie rukkililli. Need jaotasin öösel veel mitme teise vaasi vahel ära, nii et nüüd ilus ja isamaaline nii sees kui väljas. Imeilusat suve kõigile!

Armastan!