Lüganuse on muinasaegne asula, kus tänase Ristija Johannese kirku asemel võis Eesti ajaloolase ja arheoloogi Evald Tõnissoni arvates olla muinaslinnus või hiiemägi ning kohaliku üliku elupaik. Kiriku ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse: 1374.a.
Loe ka, kuidas Karukella pererahvas eelmise aasta jõulude paiku käis oma perega teenust testimas. Kirikutuur kõnetas kolme põlvkonda, kus vanim oli 75 aastane ja noorim 19.
Kirikutorni saladus 10-le: 100 €
Teie soovil avatakse teile kirikuuksed, giidiks on koguduse preester Ulvar Kullerkupp. Muheda jutuga kirikumees viib teid nendesse ruumidesse, kuhu kirikuline tavapäraselt ei pääse- käärkamber, mõõkaderuum, Maarja kabel, oreli taha, kirikutorni kella lööma. Näete imelisi vitraaže ja maale, nende sündimislugusid, kirikukatuse otsaviilu alla peidetud 15. salakirja ja -märke:
- See on krohvile lõigatud ja punasega maalitud suur süvendrist, millele lisandub minuskeltähtedes kiri ELPGOTUN. Kuna teksti algus ja lõpp jäävad hiljem lisatud tornimüüri varju, oletatakse, et algusest on puudu H ja lõpust S või D. Teisisõnu, tekst võis olla alamsaksa keelne Help Got uns (Aidaku meid Jumal) või siis Help Got und Maria (Aidaku meid Jumal ja Maria)
Kõige lõpuks saate osa ka kirikukellalöömisest. Ning loomulikult avaneb kirikutorni akendest imeline vaade ümbruskonnale. Ulvaril on põnevaid lugusid ja legende varrukas täis, seega palume varuda 1- 1,5 tundi aega. Kui kedagi huvitab või tal meelde tuleb, siis räägib usust ka :)
Ka kirikuhoov pakub avastamist, 14. sajandil kirikule aluse pannud Taubede haud asub kirikuaia nurgas kohe väravast vasakut kätt. Kiriku taga avaneb väike vana surnuaed, kus nii sajanditevanuseid haudu ja riste, sh. ka Ida-Virumaale mitteomane rõngasrist, kui ka kaasaja haudu, sest perekonna hauaplats on just seal asunud. Kirikuaias on vanim säilinud hauatähis 17. sajandist ning osaliselt 18. sajandist pärit kirikuaia piirdemüür.
- Kas teadsid, et alates 18. sajandist oli ka lihtrahva kadunukeste matmine kirikuaeda kohustuslik. Need, kes endist viisi vanadesse kalmetesse matsid, said karistada. Kirikuaeda matmine maksis 2 rubla. Härrasrahvas maeti aga kirikusse sisse.
- Kuid kõik muutus 19. mail 1772, kui avaldati keisrinna Katariina II ukaas, mis keelas kirikuhoonesse matmise. Põhjuseks oli tollal nii Baltimaades kui Venemaa sisekubermangudes levinud katk, aga matmispaikadena kasutatavate kirikute sanitaarset olukorda võime selletagi ette kujutada. Tuli hakata rajama eraldi kalmistuid, võimalust mööda küladest, linnadest ja alevitest eemale; näiteks tohtisid lähimad hauaplatsid asuda hoonetest vähemalt 100 sülla (213 meetri) kaugusel. Eestimaa kuberneri korraldus septembrist 1773 lähtus keisrinna ukaasist ning nõudis Lüganuse kiriku puhul edaspidi matmist kiriku taha, seega põhjapoolsesse külge, kuna „asend on soodus ja küla jõe taga on kaitstud.“ Veel samal aastal otsustaski Lüganuse kihelkonnakonvent, et kiriku ette matmine tuleb lõpetada ning kirikutaguse kalmistu alad platsideks jagada. See käis lihtrahva kohta, mõisnikke ja pastoreid maeti hiljemgi kiriku lõunapoolsesse külge.
- Rohkem ei taha ma teile ette ära rääkida, Ulvar teeb seda meeleldi omasel muhedal moel. Soovitame kirikutuuri südamest!
Viimse rahula taga on endisaegsete matmiskabelite varemed ning ajal, mil puud pole lehes, on hästi näha kiriku asumine kahe jõe hargnemise kohal- kirikuhoovi taga saavad kokku Purtse ja Kohtla jõgi.
- 13. sajandil muistne Askele kihelkond
- 13. sajandi aega jäävad ka meie krundilt leitud 7 muinasahju (muinasaja lõpp ja keskaja algus)
- 14. sajandil esmamainimine kiriku kohta
- 15. sajandil sai kirik oma iseloomuliku ümara torni ning saladusliku süvistuse ja sõnumi katuse otsaviilu alla.
- 16. sajandil sai kirikutorn oma kella, mis plaaniti tuua Rakverest
- 17. sajandil toimunud Vene-Rootsi sõjas põletati terve küla maha, hävis ka kirik. Peale sõda tekkisid rootsipärased rõngasristid kirikaeda
- 18. sajandi laastav Põhjasõda jättis imekombel Lüganuse kiriku puutumata. Kirikaia põhjaossa tekkis kahejaoline matmiskabel, kus ühte maeti saklased ja teise jõukamad eestlased. 18. sajandi lõpul oli Otto Wilhelm Masing Lüganusel 7 aastat pastoriks. 1789. aastal sündis Õ- täht, Lüganuse kirikumõisa pastorihärra kabinetis.
- 19. sajandil Saksamaalt Düsseldorfist kirikule kingituseks uus altarimaal, sealse kunstniku Heinrich Nüttgensi „Õnnistav Kristus“ ja Lüganuse koguduse liikmeskond ületas 10 000 piiri!
- 20. sajandil 1944. jõudis sõda ka Lüganusele, kirik põles maani maha, vaid müürid jäid järgi.
- 21. sajandil -aastaid kestnud remonditööd kirikus jõudsid lõpule sügiseks 2020. Kogu fassaad sai värske ilme, uuendati vihmaveesüsteem, restaureeriti aknaraamid ning kirik sai endale uued uksed. Juba varem oli kirikus vahetatud põrand ning uuendatud elektrisüsteem. 19. septembril 2020 taaspühitses peapiiskop Urmas Viilma rohkete külaliste osavõtul uuenenud pühakoja – lootuses uuele tõusuajale 800-aastase koguduse elus. Kõik eeldused selleks on olemas.
Kui soovid rohkem ja detailselt teada, siis uuri lisaks SIIT, kust ma ka ülaloleva info sajandite kaupa võtsin.
Loe ka, kuidas Karukella pererahvas eelmise aasta jõulude paiku käis oma perega teenust testimas. Kirikutuur kõnetas kolme põlvkonda, kus vanim oli 75 aastane ja noorim 19.
