Karukella saunalava all peidab end muinasasula

Jah, kas Sa teadsid, et Karukella puhkemaja asub keset Lüganuse muinasasulat ja maja vundamendiauku kaevates tuli sealt välja hulgaliselt vanu potikilde, mis viitasid sellele, et elu käis siin juba 13. sajandi paiku.

Pikemat lugu ja rohkemaid pilte vaata loe/ vaata siit, aga kokkuvõtvalt oli siis selline lugu, et 2018. aastal vundamendi kaevamise käigus reetis tumemust muld, et midagi ajaloolist on selle koha peal varem olnud- arheoloogid olid krõpsti platsis ja leidsid kohe ka potikilde. Ehitustegevus seiskus 3 kuuks. Leiti 8 ahju, mis asetsesid teinetesisest 1,2 m kaugusel. 8-st ahjust 7 olid muinasaegsed ja 1 paepõhjaga keskaegne ahi.

Kokku leiti 34 leidu, paljude savikildude hulgas mõned mündid ja ehted, odaots ja kalaõngekonks. 5 münti, tulekivi ja härjaraud. Palju oli loomaluid. Ühesõnaga on minevikus käinud sel maatükil vilgas muinaselu ja täna- olevikus puhkavad siin külalised.

Loe ka varasemat postitust samal teemal. Siin lingil on peidus ka Delfi Forte artikkel kaevamistööde kohta ja pildimaterjal.

Lüganuse kandi pärimused

Kõik need lood ja teisedki veel on kogutud kokku raamatusse “Krahvid, kuradid ja kodukäijad”.

Miks Alulinn valmis ei saa

Alulinn on Aa mõisa kohal, lõuna pool maanteed, soo sees vana maalinnus.

Vanad inimesed rääkisivad sene Alulinna kõhta, et ennem, kui akkasid tädä ehitama, siis õld nindamoodi: mida päival ehitatud, see öösel lahutatud. Ehitaja mõeld, mida mina küll tegema pean. Tämale näidatud unes, et kui sa järgmistel päevadel tööle lähäd, siis võtta see inimene, kee sulle kõige enne vasta tuleb ja müüri see sisse, ühte müüri nurka, muidu linn ei saa millagi valmis. Seda võid teha kolmel esimisel päival.

Esimisel ommiku tuld vasta tema isa. Mees mõeld: “Seda ma küll ei vee.” Mend edesi. Mida päiväl teht, sedä ööse lahutatud. Tõisel hommiku tuld pruut vasta. Mees ei veend ka sedä.

Kolmandel ommiku tuld õde vasta. Ninda ei saand ehitaja inimist, keda sisse müürida. Seneperast ei saandki Alulinn valmis. Veel arvatasse, et see paik on pahavaimude pesapaik, sest Alulinna künkal on tänapäeval pali ussesi.

RKM II 215, 548/50 (7) < Lüganuse khk, Lümala k – Meeri Kaasik ja Gustav Kallasto < Linda Jalasto, s 1922 a (1966)

Alulinna ehitamine

Muiste tahtis Kalevipoeg linna ehitada. Ta oli võtnud härjad, ladu­nud metsas palgikoorma pääle. Aa mäelt andnud härgadele piitsa, et kuhu härjad seisma jäävad, sinna ehitab linna. Härjad jäänud seisma soos allika ligidal. Kalevipoeg ladunud palgikoorma maha ja ehitanud linna, mille nimeks pannud Alulinn.

ERA II 215, 541 (43) < Lüganuse khk, Püssi v, Aa k – O. Kangur < Joh. Kangur, 60 a (1939)

Vanapagana käpajäljega Uguli kivi

Korra võtnud Vanapagan sellest käpuga kinni ja tahtnud sellega Ärra [ = Erra] mõisat puruks visata; jätnud aga siiski kivi sinna. Vanapagana käpujälg on praegu veel kivi otsas näha.E, StK 23, 145 < Lüganuse khk – a Tiitsmaa < Aleks. Kallikorm (1924)

Vanapagana visatud kivi

Püssi vallas Lüganuse kihelkonnas Purtse-Matka külas asub suur kivi. Kivi tekkimisest räägitakse järgmist.

Vanal ajal tahtnud Vanapagan Maidla mõisa ära hävitada ja viskanud kive üle lahe Soomest. Enne Maidla mõisa jõudmist tõusnud kõva maatuul ja kivi kaotanud hoo ja kukkunud Purtse-Matka külla maha. Kivil on näha praegugi sõrmejälgi.

Praegu kivi asub Joh. Plotniku karjakoplis, mida kutsutakse Ogolkiviks.

ERA II 215, 559 (1) < Lüganuse khk, Püssi v, Purtse-Matka k – a Muda < Juuli Muda, 54 a (1939)

Suur kivi Kõrtsi Mihkli maa peal

Püssi vallas Lüganuse kihelkonnas Purtse-Matkas Mihkel Kõrtsi maal asub suur kivi. Selle kivi olevat sinna Vanapagan viskanud üle mere. Ta tahtnud Erra mõisa peale visata, kuid kivi kukkunud ennem maha ja nimelt Kõrtsi Mihkli maale.

ERA II 215, 583 (1) < Lüganuse khk, Erra v, Koljala k – Abel Jõesaar, 43 a (1939)

Suure Tõllu kiviviskamine

Ühekorra olid külamehed põllul. See põld asub seal, kus praegu on suur kivimürakas. Paju tee ääres, Varja ja Molduvi vahel. Korraga kuulnud mehed kõva sahina ja mühina. Siis tahtus kõva tuulispask mehi õhku vea aga mehed saivad veel vatsuli maha akkada ja obusest kinni võttada. Mehed olivad ehmatand ja ei julgend üles vahtida, vaid piigistasid silmanäu vasta maad. Siis tulnud vali mütsakas ja mulda ning kivisi lendanud meestele selga. Hirmunud mehed olid veel tükk aega vatsuli, kuid obused lasivad kohe jalga. Kui viimast kõik vait jäi tõusivad mehed üles. Siis nägivad nad omast vähe maad eemal suurt-suurt kivi poolest saadik maa sees. Muld oli laiali. Mehed olivad kole ehmatand ja imestasivad. Pärast rahvas seletas, et selle kivi viskand Suur-Tõll, kes tahtund maha viskada Lüganuse kiriku torni, aga kivi läks mööda.

ERA II 215, 539/40 (42) < Lüganuse khk, Püssi v, Moldovi k – H. Koppel < Anni Arbus, 55 a (1939)

Vanapagan teeb näkineiule istet

Palju enne, kui minu isaisa veel ei elanud, hulkus Soome saarel Vanapagan. Seal Soome saarel oli üks Ükki kivi. Vanapagan ei sallind seda kivi ja ta tahtis visata Peipsi järve näkineiule istmepingiks. Kuid lingupael katkes ja kivi kukkus Purtse-Matka, kus teda praegugi näha on.

ERA II 215, 577 (3) < Lüganuse khk, Erra v ja as – O. Innus < Gustav Innus, 46 a (1939)

Põrgu ehitamine

Selle Kõrgkülas Sirtsi talu maal asuva künka keskel on suur ümmargune auk. Selle künka kohta liigub veel teine jutt. Nimelt valinud Vanapagan selle künka põrgu asupaigaks. Ta hakanudki sinna põrgut ehitama, kuid tõrvakatel läinud kogemata ümber ja põletanud künka keskele suure ümmarguse augu. Peale seda jätnud Vanapagan ka põrgu sinna ehitamise kava katki.

ERA II 217, 241 (98) < Rakvere < Lüganuse khk, Püssi v, Kestla-Oidu k – E. Tarve < Adele Hagen, 36 a (1939)