Salakontserdisarjale edukas algus antud!

Oi, seda unetut ööd, mille veetsin enne 26. veebruari, mil pidi toimuma meie esimene salakontsert, ja mille esineja salajas hoidmisega mul tõsine probleem oli :) Sada korda mõtlesin oma peas kõik läbi, et kas kõik vajaminevad asjad on varutud ja et kas ma midagi ei unustanud… (lõpuks selgus, et riidepuid unustasin osta ja Jaanus käis viimasel minutil ostis kõik Jõhvi poed valgetest plastmassriidepuudest tühjaks :))

Jaanus projekteeris ju vahva pop-up riietehoiu, mille detailid lasi kohalikus Purtse Vineerikojas välja lõigata- niimoodi mahtusidki kõigi 40 inimese talvised üleriided kenasti ära ja teisaldatav konstruktsioon on tänaseks koost lahti võetud ja ootab järgmiseid kordi.

Mina aga kandsin hoolt, et elutoast saaks lavale iseloomulk nurgake, väikse lipurivi ja taustavalgusega- milleks said kuuse elektriküünlad. Väike kohvikukene sai kööki ja kõik 40 kohta mahtus ka lava ja kohviku vahele ära. Mul olid käes-jalad kogu aeg asjatamist täis- nii ei olnudki mul mahti pildistada oma kohvikut, ega Jaanuse tütart Aikit, kes ukse peal külalisi tervitas, piletit küsis ja siis saali juhatas… Loodan selles osas Kiviõli Kunstide Kooli fotograafiakursuse õpilase- Liisu Tohveri peale.

Lõpuks oligi rahvas kohal ja sisse ta astuski- Marten Kuningas. Kitarr ühes käes ja teises valged paberid. Paberid, mis kandsid ta luulet- kirjutatuna erinevatel eluperioodidel. Kogu kava oli Marteni poolt üles ehitatud kronoloogilises järjekorras. Mõistsin seda kuulates ja vaadates, et minu sümpaatia (muidu poleks ma talle ju ettepanekut teinud ja esimeseks esinejaks seadnud), oli Marteni suhtes väga pealiskaudne. Ju mingi mäletamine Staarisaatest ja nüüd siis Miljarditest, kuid vahepealsetest eneseotsingurännakutest polnud aimugi.

Siin 2 videoklippi, esimeses tema lugu Tagurpidi vaal ja teises natuke luulet

Caspar Sild, Kiviõli Kunstide Kooli õpetaja, kes on oma fotograafiakursuseõpilased toonud ja toomas erinevatele kontserditele pildistama ja ka filmima- saatis ilusa kokkuvõtte, mis võtab ilusa õhtu kenasti kokku.

Üks armas inimene- Virve Kundla- saatis mulle sellise tagasiside:

Raske oleks ka mitte meeldida. Varem teadsin, et Märten Kuningas pole mu lemmik. Aga kui inimene on nii lähedal, räägib südamest endast – nii äpardustest kui õnnestumistest, siis ei saa ta mitte meeldida. Tema luuletused lausa jahmatasid. Selline sõnade ja mõtete tihedus. Ja see areng luuletuste kaudu. Tubli noormees. Vähetähtis polnud ka see, et tema pere seal oli ja väikemees nii vabalt suhtles

Ma ei oleks ise paremini seda kokku võtta… Lisaks  Anu Needolt veel üks:

Karukella puhkemaja salakontsertide sari oli justkui loodud algama just sel imelisel õhtupoolikul, kui alles eelmisel päeval sillerdanud päike oli ootamatult asendunud lumetuisuga. Saladuseloor, mis üritust ümbritses, ei langenud ka siis, kui esineja juba tuppa tuli, sest mina isiklikult kohe ja selja tagant ei tundnudki ära vaikselt sisenenud Marten Kuningat :) Lahke pererahvas, maitsev tee ja suupisted, soe ning hubane meeleolu, akna taga keerlevad lumeräitsakad – midagi nii armsalt lahedat ja romantilist pole kogenud tükil ajal. Marten minu jaoks tutvustas ennast rohkem kui ma seni temast teadsin ja olen selle teadmisega väga rahul. Aitäh selle elamuse eest, Terje ja Jaanus !

Ootame põnevusega, mis edasi saab :)

Anu

Need siin on vaid 2 kirjalikku näidet. Kui palju tänati lahkudes suuliselt. Selleks, et Marten ise sest tagasisidest ilma ei jääks, sain ma talle selle kõik koha peal ka edasi anda. Nüüdseks ka hilisemad kirjalikud tänusõnad.

Selge on see, et meie esimene salakontsert läks igati korda. Tore oli ka see, et Marteni pere jäi ööseks, meil oli võimalus nendega õhine õhtusöök teha ja omavahel natuke tuttavamaks saada.

Oli väga suurepärane õhtu! Olen tänulik.

Terje