Извините, этот текст доступен только на “Eesti”.

Aprillis 2018 nägid kiriku vahet käivad arheoloogid meie krundi vundamendiaugu kõrval mullahunnikut, mis köitis nende tähelepanu just eriomase musta värvi mulla tõttu- natuke seal ölisevõitu mullahunnikus sonkides leidsid nad mõned potikillud ja loomaluid. Seejärel peatas Muinsuskaitse tööd, esialgu kaheks nädalaks, et läbi proovikaevamise aru saada, kas ja kui palju pinnas võib erinevat muinsust sisaldada. Proovikaevamiste käigus leiti 34 erinevat eset, mille hulgas savikilde ja loomaluid, mõned mündid, paar ehet ja härjaraud.

Kaevamisi kajastas ka Delfi Forte. Kokkuvõtvalt leiti 7 muinasaegset ahju ja 1 keskaegne, palju erinevatesse aegadesse kuuluvaid savipotikilde ja loomaluid, mis kinnitavad pikaajalist inimasustust Lüganuse muinasalevikus.

Juulis lõpetasid arheoloogid väljakaevamised, meie jätkasime aga väljakaevatud mulla sõelumist, et sealt leida võimalike esemeid. Jaanus ehitas kahe mootoriga sõela, mille abil leidsime sõelutava mulla hulgast savikilde, paar raudnaela ja loomakonte. Sõelutud mulla koguse kohta oli neid leide väga häredalt ja otsustasime sõelumise lõpetada.

Kui 2013-14 võimalikku krunti otsisime, kuhu puhkemaja ehitada, siis pöörasime erilist tähelepanu erinevatele piirangutele. Tänasele Karukella krundile kehtis jõeäärne keeluvöönd, riigimaante keeluvöönd (jah, see Papli tänav on riigimaantee), elektriliinide keeluvöönd. Seega, ehitusala oli krundil väga vähe.

Nägime ka kaardirakendusest, et muinsuskaitseline vöönd meie krundini ei jõua, kuid nüüd seoses kavamistööde ja leidudega muudetakse muinasasula piire niimoodi, et meie krunt jääb nüüd ka sinna sisse. See tähendab, et enne iga uut objekti ehitama hakates peame võtma ühendust muinsuskaitsega.

Aga mis kõige põhilisem- nüüd on teada, et sel maalapil on elu ulatunud muinasaega, on kestnud seal ka keskajal. Nõuka ajal oli seal kanavabrik ja hiljem põllumaa. Nüüd läheb aga elu edasi- inimesed on sel maalapil tagasi!