Tämä teksti on valitettavasti saatavilla vain kielillä: Eesti.

See nädalavahetus oli juba ammu planeeritud ja Martin-pojaga kokku räägitud, et nad tulevad oma elukaaslase Kaidiga meile appi terrassi ehitama.

Jaanus laenutas Ramiendist haaratsid, et kõnnitee äärekive paika tõsta ja laenutas ka kopaga traktori, et killustikku ja mulda sündmuskohale tuua ja laenutas ka pinnasetihendaja- teadagi, milleks.

Laupäeva hommikul kell 10 olime kohal, meie Jõhvi poolt ja Martin Tallinna poolt. Mehed algul pidasid plaani ja mõõtsid ning tõstsid terrassi 40 cm laiemaks. Selle üle oli muidugi mul väga hea meel! Meie aga Kaidiga värvisime II korrusel tubade palgiosa. Et mis värvi? Valgeks midugi!

Jaanus ja Martin olid plaanipidamisega nii kaugele jõudnud, et piir oli maha märgitud ja äärekivid hakkasid nagu iseenesest vups- vups oma paika asetuma. Meil sai aga kõik värvitud ja tulime alla meestele appi.


Kiirkäigul tkillustiku toomine ja laiali ajamine.

Meie tööks sai, nagu ülemises ka kenasti klipis näha on, killustiku laialiajamine ning hiljem ka pinnasetihendajaga üle käimine.

Päike hakkas juba puude taha vajuma, kui tuli meelde, et sööma peaks ka midagi. Lõunasöök sai Kiviõli Olerexis tehtud, kuid mis saab õhtusöögist? Keegi ei olnud eufoorias mõttest, et koju minnes hakata süüa tegema, tellisime hoopis kella 22:00-ks L.A.K- st sushit koju kaasa. Kell 24:00 magasime kõik.

Pühapäeval ärkasime juba 9 paiku ja töö läks uuesti lahti. Niikaua kui Jaanus plaane tegi, tõi Martin meile mulda, mis sai kenasti äärekividega tasa ning seejärel panid mehed paika kümblusvanni terrassi. Mina aga paaritasin vahepeal jõe ääres kiile, avastasin esimese punase õuna ja ehmusin herilasepesa peale.

Õhtu lõppes sellega, et mina kastsin kõik heki, puud ja põõsad ära. Olen nüüd kohe aega võtnud, sellega läheb kokku üks 2 tundi. Ma olen läbiväsinud, aga õnnelik :)