Mõne asjaga on kohe nii, et lahenevad iseenesest või et keegi lihtsalt tuleb appi. Nii oli tapeetimistööga. Minu vastuvõtujuht Maarja, kellega me Mäetaguse mõisahotelli toad ära tapeetisime (olgu, tema tegi ikka 2 x rohkem), ütles, et kutsugu ma teda appi tapeetima, kui aeg nii kaugel.

Siis ma läksin puhkusele ja ta jälle ütles, et kutsugu ma teda tapeetima appi. Siis hakkas tunduma, et tal on tõsi taga. Ja ükspäev, siis kui asi oligi nii kaugel, andsin talle teada, et nüüd oleks see moment. Tüdruk oli krõpsti kohal, teise päeva õhtul ka ning tapeet oligi seinas.

Väike soovitus kõikidele tulevastele tapeedipanijatele- ärge ostke pabertapeeti, vahet pole, kui ilus ta on. Me nägime ikka vaeva selle ülemise korrusega. All hüppas aga vinüültapeet ise seina- mingit keerukust ei olnud. Lausa lust ja lillepidu :)